automoto.ee foorumid

Pole kuulnud, et Sillamäe "Helesinine laguun" oleks kedagi ära tapnud.
Kuid saunanaised on rääkinud vaprast mootorratturist kes olevat sinna sisse sõitnud ja pärast polevat enam kubemele karvu kasvand.

(25-11-2019, 10:04 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(24-11-2019, 23:25 PM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]...
Nimelt tuleb selline naljakas asi välja, et külmal ajal on VAZiga kasulikum sõita kui Fabiaga Vahe ei ole muidugi suur, aga paratamatult tekib küsimus, et mis kasu on tehnika arengust?
...

Omanikule on kasulikum see auto, mis vähem kulutab.

Maakerale on kasulikum see auto, mis vähem pasandab kasutamisel.

Konkreetne rohkem kulutav pasandab vähem. Jääkarud sulavad hiljem, suurlinnade õhk on puhtam. Meil perifeerias on sellest muidugi pohlad.

Vot mina ei tea, mitu jääkaru ma olen elu jooksul ära tapnud. Aga üleeile tapsin VAZiga jänese, täiesti tahtmatult, hüppas teine ootamatult ette. Lisaks mõrvasin tol päeval veel 4 looma: 3 hiirt püüdsin lõksu ja oma koera lasin magama panna  

Aga minu küsimuse mõte oli järgmine... Ma ei ole küll tugev keemias ega teistes reaalainetes, aga... Kui põletame H-st ja C-st koosnevat kütust, siis ideaalse põlemise puhul on tulemuseks CO2 ja H2O. Eeldusel, et aine massi jäävuse seadus on jätkuvalt kehtiv (pederastia näiteks on kuulutatud hälbest auasjaks) ja reaktsioonivõrrandi pooled peavad olema tasakaalus, siis kuidas on võimalik, et reaalselt rohkem kütust põletades saame mingit reaktsioonisaadust vähem, kui väiksema koguse põletamisel?

Ideaalseid olukordi praktikas ei esine, mistõttu auto korstnatorust väljub ka poolfabrikaate, mille määra kontrollitakse ka ülevaatusel. Kahju, et enam ei anta kliendile gaasianalüsaatori väljatrükki (oleks õpetlik uurida), aga rahuldume sellega, mis kontrollkaardil kirjas.

VAZ:

CO:  Tühikäik 0,01% 2000+ rpm 0,028%
CH: Tühikäik 16ppm 2000+ rpm 17ppm

FABIA:

CO: Tühikäik 0,138% 2000+ rpm 0,110%
CH: Tühikäik 11ppm 2000+ rpm 6ppm

Viimased näidud on seletatavad ehk kollektoris paikneva katalüsaatoriga, mis minu arusaamist mööda ongi Euro3 ja 4 peamine erinevus. Samas ei pruugi need numbrid eriti õiged olla, sest ülevaataja leidis summutist tillukese augu, mille ka (delikaatses sõnastuses) veaks märkis.

Ja ärme unustame, et need numbrid on saadud töösoojal mootoril. Külmalt startides 10 km distantsil annab VAZ juba neljanda kilomeetri lõpus enam vähem samasuguseid numbreid, aga Fabia kimab nendeni jõudmiseks veel 6 km.

Minu algse küsimuse mõte oligi selles, et kas termostaadi vahetus võiks olukorda parandada? Naljakas ju, kui "roheline" auto vanast heast Porsche inseneritööst reaalselt rohkem pasandab.

PS. Sõbral oli 1986a 2108, mis andis gaaside osas välja katalüsaatoriga auto normid.

Aga kui suur on mootorite soojuserituse vahe? Seda on vist üsna raske mõõta. Sigulli taoline polsterdamata kirstu salongi soojapidavus on vist kordi halvem juba kui Fabial, rääkimata viimase mootoriruumi eritatav soojus, põhjakaitse ja lõpuni arvutatud ning ehitatud õhuvool läbi kapotialuse. Soojusesse kaob päris palju kütust aga täpselt välja arvutada on seda väga raske.

E: Ma tahtsin sellega öelda, et tühikäigul saavad põletada kütust sama puhtalt nii karpaga 9 lirtsune kui ka pritsega kolmesilindriline 1 lirtsune mootor, ainus vahe on eritatavas soojuses ja muidugi ka võimsuses aga see ei ole vist momendil väga tähtis.

(26-11-2019, 23:08 PM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]

(25-11-2019, 10:04 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Omanikule on kasulikum see auto, mis vähem kulutab.

Maakerale on kasulikum see auto, mis vähem pasandab kasutamisel.

Konkreetne rohkem kulutav pasandab vähem. Jääkarud sulavad hiljem, suurlinnade õhk on puhtam. Meil perifeerias on sellest muidugi pohlad.

Vot mina ei tea, mitu jääkaru ma olen elu jooksul ära tapnud.
...
Aga minu küsimuse mõte oli järgmine... Ma ei ole küll tugev keemias ega teistes reaalainetes, aga... Kui põletame H-st ja C-st koosnevat kütust, siis ideaalse põlemise puhul on tulemuseks CO2 ja H2O. Eeldusel, et aine massi jäävuse seadus on jätkuvalt kehtiv (pederastia näiteks on kuulutatud hälbest auasjaks) ja reaktsioonivõrrandi pooled peavad olema tasakaalus, siis kuidas on võimalik, et reaalselt rohkem kütust põletades saame mingit reaktsioonisaadust vähem, kui väiksema koguse põletamisel?

Ideaalseid olukordi praktikas ei esine, mistõttu auto korstnatorust väljub ka poolfabrikaate, mille määra kontrollitakse ka ülevaatusel. Kahju, et enam ei anta kliendile gaasianalüsaatori väljatrükki (oleks õpetlik uurida), aga rahuldume sellega, mis kontrollkaardil kirjas.

VAZ:

CO:  Tühikäik 0,01% 2000+ rpm 0,028%
CH: Tühikäik 16ppm 2000+ rpm 17ppm

FABIA:

CO: Tühikäik 0,138% 2000+ rpm 0,110%
CH: Tühikäik 11ppm 2000+ rpm 6ppm

Viimased näidud on seletatavad ehk kollektoris paikneva katalüsaatoriga, mis minu arusaamist mööda ongi Euro3 ja 4 peamine erinevus. Samas ei pruugi need numbrid eriti õiged olla, sest ülevaataja leidis summutist tillukese augu, mille ka (delikaatses sõnastuses) veaks märkis.

Ja ärme unustame, et need numbrid on saadud töösoojal mootoril. Külmalt startides 10 km distantsil annab VAZ juba neljanda kilomeetri lõpus enam vähem samasuguseid numbreid, aga Fabia kimab nendeni jõudmiseks veel 6 km.

Minu algse küsimuse mõte oligi selles, et kas termostaadi vahetus võiks olukorda parandada? Naljakas ju, kui "roheline" auto vanast heast Porsche inseneritööst reaalselt rohkem pasandab.

PS. Sõbral oli 1986a 2108, mis andis gaaside osas välja katalüsaatoriga auto normid.

Bensiini (mis pole vaid H+C) põlemisel ei vabane vaid tseeookaks ja vesi, vaid terve plejaad Pahasid Gaase. Neid aga ülevaatusel ei mõõdeta. Seega neid ei ole olemas, kuna näha neid ei ole. Nagu ei ole ka näha  ka E3 ja E4 mootorite tarkvaras tehtud muutusi auto kõrval seistes.

Vingugaas ja põlemata süsivesinikud on mittetäieliku põlemise tunnus. Katalüsaator nende kahega ei tegele. Või noh, möödaminnes tegeleb ka. Heitgaaside koostis on Fabial ju rammusam, seega põlemisega asjad väga hästi ei ole. 

Mis aga algsesse küsimusse puutub, siis ilmselt termostaadivahetus asja parandab, aga kas sel paranemisel on rahaline kasutegur ka, ma kahtlen. Kuigi seda kahtlust saab väga hõlpsalt reaalsete numbritega kummutada

Fabia peaks kaaluma Ladast rohkem? Samas peaks Lada käigud olema lühemad. Turvakola jms. kütusekulule kasutut manti on Fabias kindlasti rohkem. Ka elektrit. Kõik see küsib oma. Grammike siia, paar sinna ja nii see vahe kasvab.

Samas on väga huvitav, et nii kiiresti soojenev mootor on reaalselt olemas. 4 km on minutit kuus. Sellega 90 kraadi saavutada on märkimisväärne saavutus nii väikese kütusekulu juures.

Selle Fabia termostaadi vahetuse kohta arvaks, et enne oleks mõistlik käia diagnostikas. Viga võib olla mõnes 10 euroses anduris mis enam õieti ei loe. Näiteks on olemas töötempetatuuri andur  mis pole seotud üldse vee temperatuuriga.
Oli Audiga kogemus kus tühikäigu pöörded pikalt üleval. Vale andmeid saatis just see töötemp.andur.

Vanal Superbil on salongiradikas kinni, torudele ligi ei saa, ning armatuuri ei viitsi ka veel maha võtta. Mis arvate, kas võiks aidata tosooli asemele äädikalahuse panemine, või mida pakute ?

(27-11-2019, 17:08 PM)karl1 Kirjutas: [ -> ]Vanal Superbil on salongiradikas kinni, torudele ligi ei saa, ning armatuuri ei viitsi ka veel maha võtta. Mis arvate, kas võiks aidata tosooli asemele äädikalahuse panemine, või mida pakute ?

Pigem ei ole mõtet aega raisata. Superbiga ei ole otseselt kokku puutunud, kuid erinevatel VAGi autodel on radiaatori sisse ja välja torud radiaatori ühel küljel ning plastikust otsakate hakkab jahutusvedeliku voolu sissetulevast torust otse väljaminevasse lekkima, seetähendab torudest mööda. Aga olen kokkupuutunud ka mõnega mis on sodi täis (peremees vahetas jahutusvedelikku ning vana jäägid ja uus reageerisid omavahel). Selle saab lihtsalt kindlaks teha soendusradikasse minevaid torusid käega katsudes, kui väljatulev külmaks jääb siis on umbes. Kui vahetad siis ära kindlasti hiinakat osta!

Ma sellest järelduse tegingi, et kinni on, kui katsusin torusid, üks on tuline ning teine külm/leige. Aga pole midagi kaotada vast ju äädikaga proovides, või soovitate midagi muud ? Väga lollakas ehitus on, ei saa ligi tulemüüril torudele, et lahti võtta ning ainult radikasse lahus kallata.

Ja kõik see saast mis sealt lahti liguneb, suundub mootorisse ringlema. Seal osad kanalid on päris peenikesed.

(27-11-2019, 18:18 PM)karl1 Kirjutas: [ -> ]Ma sellest järelduse tegingi, et kinni on...

Võta kapoti alt mõlemad soendusvoolikud lahti ja lase veega mõlemat pidi läbi. Senikaua teed kordamööda, kui puhas vesi hakkab tulema. Siis voolikud külge ja tosool uuesti sisse.

Nii ma olengi teinud teistel autodel, aga kahjuks on see mudel kuidagi väga ebameeldiv, ei saa kuskilt midagi lahti, alles väga suure lammutamisega. Sellest oli ka mu küsimus tingitud kogu süsteemi pesu kohta.

(27-11-2019, 18:18 PM)karl1 Kirjutas: [ -> ]Ma sellest järelduse tegingi, et kinni on, kui katsusin torusid, üks on tuline ning teine külm/leige. Aga pole midagi kaotada vast ju äädikaga proovides, või soovitate midagi muud ? Väga lollakas ehitus on, ei saa ligi tulemüüril torudele, et lahti võtta ning ainult radikasse lahus kallata.

Kogu süsteemi korraga pestes riskid uute ummistustega. Pead need enam-vähem talutava montaaživõimalikkusega kohad ikka üles otsima ilmselt.

Tere.
 
 Kunagi oli artikkel ilmselt Tehnika ja Tootmine nimelises tehnikaajakirjas , kus soovitati radiaatori ummistuse kõrvaldamiseks vadakut ja just sel põhjusel - lahustab kogu katlakivi ja sadestisi ei teki . Ma oma kunagisel Ford Sierral möllasin erinevate radika puhastamiseks mõeldud kemikaalidega + veel igasugu torusiilid ja kalkeks id ( soendusradikas oli autolt maha monteeritud )  , lahustasid need keemiatooted katlakivi milline rohkem , milline vähem , aga katlakivi eraldus tükkidena . Vadakut proovida ei õnnestunud .
 Sierra sai uue radika ja oli peale salongiradika vahetust vist läbi aegade kõige kiiremini salongi soojakskütnud auto minu autode ajaloos ja muidugi lisaks oli õhk kärtskuum , mitte leige .

Edvard .

Ega seal radikas ei ole katlakivi. Seal on mingi tundmatu ollus. Meenutab mingit vedelseepi, mis on sinna settinud peale kätepesu.

(27-11-2019, 21:07 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Ega seal radikas ei ole katlakivi. Seal on mingi tundmatu ollus. Meenutab mingit vedelseepi, mis on sinna settinud peale kätepesu.

Reageerinud jahutuavedelikust tekkis pruunikas mäda mis ei olnud päris vedel aga ka mitte päris tahke. Sai tookord huvipärast otsakaas maha kistud ja vaadatud. Täiesti võimatu puhastada nii füüsiliselt kui keemiliselt.

Jahutusvedelikku peab vahetama ka perioodiliselt. Sinist ja rohelist silikaadi baasil G11 või alla selle- 2 aasta tagant, punane "long life" 5 a.

(27-11-2019, 21:38 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Jahutusvedelikku peab vahetama ka perioodiliselt. Sinist ja rohelist silikaadi baasil G11 või alla selle- 2 aasta tagant, punane "long life" 5 a.

Jahutusvedeliku vahetamine on kindlasti hea soovitus. Kuid mitte jahutusvedeliku värvi järgimine. See niinimetada värvikood ei ole mingisuguse regulatsiooni või isegi tööstuse hea tavaga kuidagi tagatud. Iga tootja võib oma nõiapajas kokku segada mis soovib ja värvida selle seda värvi mis tuju tuleb. Lisaks ei ole silikaadid jahtusvedeliku baasaineks vaid lisaaineks. Kaks levinumat põhiainet on etüleenglükool ja propüleenglükool mis ideeliselt on omavahel segunevad. Probleem tekibki silikaatidest ja muudest lisaainestest mis sinna sisse on segatud erinevate omaduste parandamiseks.

Eks seal peab seda tähistust vaatama, kas on üle G11 või mitte.

(27-11-2019, 21:59 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Eks seal peab seda tähistust vaatama, kas on üle G11 või mitte.

Üldiselt jah, G11 on rohelised/sinised ja G12 on punased (G12 plussidega on veel lilla ka). Kuid need G tähtedega standardid on VAG grupi enda standardid (nagu õlil 505, 507 jne) ning igal autotootjal on oma, misjuhul kumbgi neist ei päde.

Kas ei ole siis neile märgitud infot vastavuse kohta teiste märgistustega või pole seda kusagilt hankida? Õlidel on küll nii VW kui igasugused muud tähistused olemas. Isiklikult kasutangi ainult G-tähistega jahutusvedelikke, milleks mingi X-tähisega vaja pead vaevata kui selle olemusest aru ei saa. Kui aga on kahtlus vedeliku ajalise vastupidavuse suhtes ja seda ei saa kontrollida, siis alati võib 2 aasta tagant ära vahetada (ja pärast osta juba sellist, mille kohta on soovituslik eluiga teada).

Mis jahutusvedeliku mitte vahetamisest on mu arust veelgi suurem probleem, on pidurivedeliku mitte vahetamine. Enamasti arvatakse, et nagu ka jahutusvedelik, on seegi eluaegne. Kuigi autode eluiga on nüüdsel ajal oluliselt lühenenud, siis nii lühike see nüüd ka veel ei ole...