(03-12-2018, 08:59 AM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]Soovitage võimalikult väikse vooluhulga ning müratasemega tsirkulatsioonipumpa praeguse asemele.,
2 radiakale jääb paljuks esimesel kiirusel (vesi uhiseb ning ei lase magada).
järgnev on asjatundmatu targutus, aga..
Ise lõpetasin just katlamaja ehitamise. esimesena läks 5 plekkradika taha 13-25 pump, jäi lahjaks ja asendasin Grundfosi 25-60 pumbaga. Seda on isegi rohkem kui küll, miinimum kiirusega hoiab 160m2 avatud ruumi soojana. Selleks et aru saada, kas pump töötab peab kõrva vastu toru panema. Sama pumba taha peaks veel 2 ruumi-3 radikat ühendama.
Mingist temperatuurist allapoole lõpetab pumpamise (või teeb seda hästi vaikselt).
Sinu pumba markeering on 35-180 ...
Suletud ja survestatud süsteemis ei mängi pumba kõrgus radikate suhtes mingit rolli. Veesamba kõrgus (või siis Su puhul "madalus"
) on võrdne nii pealevoolul kui tagasivoolul. Ehk siis vedeliku rõhk, kui pump ei käi, on pumba mõlema otsa juures võrdne. Pumba ülesanne ongi tekitada rõhkude erinevus nendes veesammastes, ehk ühel ja teisel pool pumpa nii, et vesi ringlema hakkaks. Ja seejuures ei ole vahet, kas pump asub pealevoolul, tagasivoolul, üleval, all.
(03-12-2018, 11:55 AM)olli Kirjutas: [ -> ]Suletud ja survestatud süsteemis ei mängi pumba kõrgus radikate suhtes mingit rolli. Veesamba kõrgus (või siis Su puhul "madalus" ) on võrdne nii pealevoolul kui tagasivoolul. Ehk siis vedeliku rõhk, kui pump ei käi, on pumba mõlema otsa juures võrdne. Pumba ülesanne ongi tekitada rõhkude erinevus nendes veesammastes, ehk ühel ja teisel pool pumpa nii, et vesi ringlema hakkaks. Ja seejuures ei ole vahet, kas pump asub pealevoolul, tagasivoolul, üleval, all.
Tahtsin just sedasama öelda,et pumba asukoht ei tohiks suletud süsteemis midagi muuta.
Mis puutub asjade hinda siis mina olen neid asju mujalt ostnud.
Panin suvalise lingi.Kui vähe kammida siis leiab oluliselt parema hinnaga kui meil Eestis
https://www.ebay.co.uk/itm/GRUNDFOS-ALPHA2-15-60-130-PUMP/323578674494?epid=1623319645&hash=item4b56cabd3e:g:1v0AAOSwgLlaYg3P:rk:3:pf:0
Kas see hääl, mis kostab on ühtlane ümin?
Ega ei ole õhutaskut sees kuskil?
Kui ümin liiga tugev, siis kas 1)kuskil mingi osa aladimensioneeritud ja sealt surub läbi
2) Läbimõõdud õiged, aga voolukiirus liiga suur
3) Anomaalia nagu õhk süsteemis (aga see peaks pigem arusaadavat heli tegema) või kuskilt kandub mingi müra ebanormaalselt läbi.
Torustik pex?
Mul hakkab kohisema see liinidest millises on üks radikas 5 peale keeratud aga ülejäänud on 3 peal. Keerad 4 peale ja vaikus. Ometigi paigaldatud täpselt tehase jooniste järgi.
(03-12-2018, 13:22 PM)ivo86 Kirjutas: [ -> ]Kas see hääl, mis kostab on ühtlane ümin?
Ega ei ole õhutaskut sees kuskil?
Kui ümin liiga tugev, siis kas 1)kuskil mingi osa aladimensioneeritud ja sealt surub läbi
2) Läbimõõdud õiged, aga voolukiirus liiga suur
3) Anomaalia nagu õhk süsteemis (aga see peaks pigem arusaadavat heli tegema) või kuskilt kandub mingi müra ebanormaalselt läbi.
Torustik pex?
Torustik PEX. Hääl on ühtlane kohin mis tuleb käsiventiili juurest. Ventiil on kõige kitsam koht.
joonista oma süsteem põhimõtte skeemina "paberile" ja pane siia ülesse lisa pikkused ja diam. juurde.
(03-12-2018, 14:03 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Mul hakkab kohisema see liinidest millises on üks radikas 5 peale keeratud aga ülejäänud on 3 peal. Keerad 4 peale ja vaikus. Ometigi paigaldatud täpselt tehase jooniste järgi.
Termostaadi all on samal ventiilil lisaks veel vooluhulga piirik ka. Ehk tuleks toda natuke koomale sättida. Esimese hooga ei pruugi olla päris üks ühele mõistetav kuidas termopea ventiili otsast ära käib ja kuidas seal alla vooluhulga reguleerimine käib, tehase juhendid kindlasti abiks.
(03-12-2018, 15:58 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ] (03-12-2018, 13:22 PM)ivo86 Kirjutas: [ -> ]Kas see hääl, mis kostab on ühtlane ümin?
Ega ei ole õhutaskut sees kuskil?
Kui ümin liiga tugev, siis kas 1)kuskil mingi osa aladimensioneeritud ja sealt surub läbi
2) Läbimõõdud õiged, aga voolukiirus liiga suur
3) Anomaalia nagu õhk süsteemis (aga see peaks pigem arusaadavat heli tegema) või kuskilt kandub mingi müra ebanormaalselt läbi.
Torustik pex?
Torustik PEX. Hääl on ühtlane kohin mis tuleb käsiventiili juurest. Ventiil on kõige kitsam koht.
Kas käsiventiil on selline?
![[Pilt: 50967873.jpg?h=742&w=816]](https://ksd-images.lt/display/products/0002/0458/50967873.jpg?h=742&w=816)
Või mis asi see käsiventiil on?
Kui selline termostaat, siis see plastik osa käib tegelikult pealt ära ja all on eelseade ventiil. Selle eelseadeventiili augud on ülipeened. Äkki on eelseade suhteliselt maha keeratud ja see tekistab suure takistuse ja ulub siis?
Võib ju tekitada kusagile mingi kraaniga reguleeritava möödaviigu.
(02-12-2018, 19:11 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kas laeva illuminaatorist on võimalik välja pugeda? Natuke liiga väike tundub? Saeveskis töötades kuulasin ühe Estonialt pääsenud Rapla rekamehe juttu. Kõik muu aknast väljapugemiseni tundus loogiline.
Osa meeskonnaliikmeid (Koppel, Moosaar) said seitsmendalt tekilt kajutiakente kaudu välja kui kreen oli veel väiksem. Seal olid illuminaatorid piisavalt suured,et keskmise kehakaaluga tegelane läbi mahuks. Polnud otse pardasse vaid avanesid avatekile. Olen aastate lõikes püüdnud end Estonia huku teemaga kursis hoida ja minu mäletamise järgi olid nad ainukesed kes "aknaid" kasutasid. Minu mäletamise järgi ööbisid enamus autojuhte esimesel tekil mis asetses praktiliselt all pool veepiiri. Pääsesid need kes oskasid õigel ajal kõrgemale joosta ja ukse kaudu end seitsmendale tekile hiivata.
(03-12-2018, 21:16 PM)YYYY Kirjutas: [ -> ]Minu mäletamise järgi ööbisid enamus autojuhte esimesel tekil mis asetses praktiliselt all pool veepiiri. Pääsesid need kes oskasid õigel ajal kõrgemale joosta ja ukse kaudu end seitsmendale tekile hiivata.
Kas juba tol ajal oli kohustuslik kõigil reisijatel osta kajutikoht, nii nagu tänapäeval? Tean, et bussijuhtide seas oli õnnetuse eelsel ajal populaarne ööbida autotekil, bussis. Vähemasti kuidagi õnnestus bussijuhtidel ilma kajutikohata pardale pääseda, ju siis sai raha kokku hoida. Autoteki uksi oli võimalik seest poolt avada kogu reisi vältel. Kui üks bussijuhtidest käis vahepeal ära, siis paarimees tegi hiljem seest poolt autoteki ukse uuesti lahti ja lasi teise mehe tagasi bussi juurde.
(03-12-2018, 21:16 PM)YYYY Kirjutas: [ -> ] (02-12-2018, 19:11 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kas laeva illuminaatorist on võimalik välja pugeda? Natuke liiga väike tundub? Saeveskis töötades kuulasin ühe Estonialt pääsenud Rapla rekamehe juttu. Kõik muu aknast väljapugemiseni tundus loogiline.
Osa meeskonnaliikmeid (Koppel, Moosaar) said seitsmendalt tekilt kajutiakente kaudu välja kui kreen oli veel väiksem. Seal olid illuminaatorid piisavalt suured,et keskmise kehakaaluga tegelane läbi mahuks. Polnud otse pardasse vaid avanesid avatekile. Olen aastate lõikes püüdnud end Estonia huku teemaga kursis hoida ja minu mäletamise järgi olid nad ainukesed kes "aknaid" kasutasid. Minu mäletamise järgi ööbisid enamus autojuhte esimesel tekil mis asetses praktiliselt all pool veepiiri. Pääsesid need kes oskasid õigel ajal kõrgemale joosta ja ukse kaudu end seitsmendale tekile hiivata.
Mina olen kah seda teemat "närinud". Kui see härra oli Aimur Toobal, siis klapib. Tsitaat raamatust Mayday Estonia lk 18:
Kui vändralane Aimur Toobal teki poole tormas, tuli tal end juba mööda seinaääri üles tõmmata. Kui Toobal jõudis viiendale tekile, hakkas vesi alt sisse tulema ning teda lahutas veepinnast vaid poolteist meetrit.
"Vesi tuli nii kiiresti sisse, et tekkis midagi orkaanitaolist," jutustas Toobal. "Pääsesin illuminaatori juurde, kui vett oli juba rinnuni. Ma ei suutnud illuminaatorit kohe avada, sest laevas oli nii tugev surve.Sain sealt poolest kerest välja, siis surus vool selle akna uuesti kinni. Ma ei tea, mis see oli, kas surmahirm, aga ma rapsisin end lahti. See kõik toimus juba vee all."
Üks teine allikas, mida hetkel käepärast pole, rääkis enam-vähem sama juttu.
Just, oligi Toobal ta nimi veoselehel! Võibolla onupoja jutt tuli ajaga juurde.
Sai kindlustusrahaga uue reka sissemakse tehtud.
Kopterissevintsimisel öeldi sorry, jäeti ainukesena veel parvele ootama- kaal täis.
Juurdeujunud vene meest püüdis parvele üles tõmmata. Mõlemad külmunud-väsinud, libises käest, enam ei tulnud pinnale...
(04-12-2018, 11:22 AM)olli Kirjutas: [ -> ] (03-12-2018, 21:16 PM)YYYY Kirjutas: [ -> ]Minu mäletamise järgi ööbisid enamus autojuhte esimesel tekil mis asetses praktiliselt all pool veepiiri. Pääsesid need kes oskasid õigel ajal kõrgemale joosta ja ukse kaudu end seitsmendale tekile hiivata.
Kas juba tol ajal oli kohustuslik kõigil reisijatel osta kajutikoht, nii nagu tänapäeval? Tean, et bussijuhtide seas oli õnnetuse eelsel ajal populaarne ööbida autotekil, bussis. Vähemasti kuidagi õnnestus bussijuhtidel ilma kajutikohata pardale pääseda, ju siis sai raha kokku hoida. Autoteki uksi oli võimalik seest poolt avada kogu reisi vältel. Kui üks bussijuhtidest käis vahepeal ära, siis paarimees tegi hiljem seest poolt autoteki ukse uuesti lahti ja lasi teise mehe tagasi bussi juurde.
Kajutikoht ei olnud kohustuslik ja võis osta tekipileti. Ametlikult olid ööbimiseks mõeldud neljandal tekil asuvad istekohad.
Seda bussijuhtide juttu ei oska väga kommenteerida, ehk härr oltsberg teab midagi lisada.Teoorias ei saanud autotekile ilma meeskonna teadmiseta jääda. Autoteki uksed olid küll seespoolt avatatavad kuid vähemalt ahtri ja vööri pool oli kaameratega kaetud ja vahimadrus käis iga tund ringkäigul...kahtlane kas seal sai salaja toimetada.
Kindlalt on teada, et sel saatuslikul ööl magas inimene autos. See oli sportlaste pundist Jaan Pehk kes oli kohe reisi algul autosse jäänud, et korralikult välja puhata ja varustust valvata. Pääsenud Juhanson ja Arak on seda korduvalt väitnud, kuid millegipärast on see vähe kajastust pälvinud.
(04-12-2018, 20:00 PM)YYYY Kirjutas: [ -> ]...Pääsenud Juhanson ja Arak on seda korduvalt väitnud, kuid millegipärast on see vähe kajastust pälvinud...
Tegelikult on kogu selle loo juures päris mitmeid asju, mille puhul pole eriti jõuliselt "trummi taotud". Seevastu on levinud igasugu kõmu.
Kas siin foorumis pole juhuslikult mõnda Estonia-teemat? On kogunenud terve hulk rumala külamehe mõtteid, mida võiks teistega jagada. Kipper.ee-s on pikk, põhjalik ja täitsa asjalik arutelu olemas, aga merekauge inimesena ei taha sinna kontot teha.
(05-12-2018, 09:35 AM)oltsberg Kirjutas: [ -> ] (04-12-2018, 20:00 PM)YYYY Kirjutas: [ -> ]...Pääsenud Juhanson ja Arak on seda korduvalt väitnud, kuid millegipärast on see vähe kajastust pälvinud...
Tegelikult on kogu selle loo juures päris mitmeid asju, mille puhul pole eriti jõuliselt "trummi taotud". Seevastu on levinud igasugu kõmu.
Kas siin foorumis pole juhuslikult mõnda Estonia-teemat? On kogunenud terve hulk rumala külamehe mõtteid, mida võiks teistega jagada. Kipper.ee-s on pikk, põhjalik ja täitsa asjalik arutelu olemas, aga merekauge inimesena ei taha sinna kontot teha.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=16173&pid=251868#pid251868
Tsitaat:Meie brigaadist läks üks juht Kalev üle Rootsi reisidele ja koos Paide juhiga puhkavad nad Läänemere põhjas.
Üksikuid postitusi, kus juttu Estonia kohta on aga teemat vist mitte.
Estonia teema polnud siin eriti teretulnud. Mingi hetk vähemalt.